Eesti
Setomaal, Obinitsa ja Kõõru külade lähedal asuvas Tedrepalo metsas avastati linnamägi 1997. aastal. Esimesed tagasihoidlikud proovikaevamised viidi seal läbi 1999. aastal, ent kultuurkihti toona ei leitud. 2012. aasta juuli lõpus toimusid Kagu-Eesti linnamägede vanuse uurimise projekti raames (ETF grant 8510) nädal aega kestnud uuringud (juhendaja doktorant Anti Lillak), et selgitada välja linnuse kasutusaeg.
Kuni viimase ajani kasvas Kõõru linnamäe peal mets, mis praeguseks on maha võetud. Mägi on kolmest küljest piiratud kõrgete orunõlvadega, mida nähtavasti on veel järsemaks kaevatud. Neljandast, idapoolsest küljest, ühendab kitsas maariba (mida on ka peetud nn eeslinnuseks) mäge orunõlva pealse platooga. Maariba ja mäelae vahele on millalgi kaevatud madal kraav.
Kaevamised näitasid, et linnamäe „õuel“ kultuurkiht ja leiud puudusid, seega ei ole seal ilmselt kunagi püsivalt elatud. Kui kaevamiste käigus hakkas juba tunduma, et tegemist võibki olla üleüldse täiesti loodusliku mäega, mis pole kunagi linnusena kasutusel olnud, leidsime kraavi tehtud proovikaevandist kokku kolm kunstlikku süvendit – võib-olla omaaegsed postiaugud. Ehkki näis, et omaaegne linnuseehitaja polnud jõudnud mäelage kaitsetaragagi kindlustada, oli siiski üsna esmajärjekorras rajatud kõige kaitsetumasse kohta värav. See oli kitsas – kaks postiauku jäid üksteisest vaid 77 cm kaugusele – , ent arvatavasti polnudki ajal, mil vankreid kas üldse ei tuntud või ei kasutatud laiemalt, rohkemat inimesele ja hobusele vaja.
Me ei tea veel, millal linnust mäele ehitama hakati. Loodetavasti annavad kaevamistel kogutud vähesed söetükid sellele küsimusele laborianalüüside käigus mingigi vastuse. Kahjuks ei saa me teada, kes kavandas ja asus linnust ehitama, nagu ka seda, miks kogu töö ja vaev lõppude lõpuks katki jäi. Täpsem dateering lubaks siiski Kõõru linnamäe asetada konkreetsemasse ajalisse konteksti ning üldisem pilt saaks selle läbi taas natuke selgemaks.
