Karksi ordulinnus 2012

Briti, Poola, Eesti ja Läti uurijaid siduva rahvusvahelise projekti „Ristisõdade ökoloogia“ (juhtpartner Readingi Ülikool Inglismaal) raames jätkas Tartu Ülikooli arheoloogiakabinet mullu alanud kaevamisi Karksi ordulinnusel. Projekti eesmärgiks on välja selgitada, millised muutused keskkonnas, kultuurmaastikes, taimestikus, loomapidamises tõid endaga keskaegsetel Saksa ordu aladel kaasa vallutus ja ristisõjad. Pealinnusel mullu avatud kaevandist (20 m²) saadi teavet linnuse algusaegade kohta. Ilmnes, et pealinnusega künkal on algselt olnud allikatoiteline looduslik veesilm, mida pärast mäe linnusekohaks väljavalimist on täidetud esmalt maharaiutud noorte puude, okste ja saviga, hiljem linnusest pärit prahi ja olmejäätmetega. Vette loobitud täites olid säilinud noorte kaskede tüved, rohi, kasetoht, pähklikoored, laastud ja rohelised kuuseoksad. Pühkmetest koosnev, nähtavasti 13. sajandi keskpaigast ja teisest poolest pärinev must ja märg olmejäätmete kiht sisaldas rohkesti naharibasid, puust vitsiknõude tükke ja kaks kasetohust vaka põhja. Leiti väga palju kala-, looma- ja linnuluid. Luude ja mullaproovide edasine analüüs näitab, mida linnuses söödi ja milliste taimede õietolmu pinnases leidub. Kaevamised näitasid, et enne ordulinnuse rajamist ei ole Karksi lossimägedes eestlaste muinaslinnust olnud.