Autoriarhiiv: heiki.valk

Kõõru linnamägi 2012

Setomaal, Obinitsa ja Kõõru külade lähedal asuvas Tedrepalo metsas avastati linnamägi 1997. aastal. Esimesed tagasihoidlikud proovikaevamised viidi seal läbi 1999. aastal, ent kultuurkihti toona ei leitud. 2012. aasta juuli lõpus toimusid Kagu-Eesti linnamägede vanuse uurimise projekti raames (ETF grant 8510) nädal aega kestnud uuringud (juhendaja doktorant Anti Lillak), et selgitada välja linnuse kasutusaeg.

Kuni viimase ajani kasvas Kõõru linnamäe peal mets, mis praeguseks on maha võetud. Mägi on kolmest küljest piiratud kõrgete orunõlvadega, mida nähtavasti on veel järsemaks kaevatud. Neljandast, idapoolsest küljest, ühendab kitsas maariba (mida on ka peetud nn eeslinnuseks) mäge orunõlva pealse platooga. Maariba ja mäelae vahele on millalgi kaevatud madal kraav.

Kaevamised näitasid, et linnamäe „õuel“ kultuurkiht ja leiud puudusid, seega ei ole seal ilmselt kunagi püsivalt elatud. Kui kaevamiste käigus hakkas juba tunduma, et tegemist võibki olla üleüldse täiesti loodusliku mäega, mis pole kunagi linnusena kasutusel olnud, leidsime kraavi tehtud proovikaevandist kokku kolm kunstlikku süvendit – võib-olla omaaegsed postiaugud. Ehkki näis, et omaaegne linnuseehitaja polnud jõudnud mäelage kaitsetaragagi kindlustada, oli siiski üsna esmajärjekorras rajatud kõige kaitsetumasse kohta värav. See oli kitsas – kaks postiauku jäid üksteisest vaid 77 cm kaugusele – , ent arvatavasti polnudki ajal, mil vankreid kas üldse ei tuntud või ei kasutatud laiemalt, rohkemat inimesele ja hobusele vaja.

Me ei tea veel, millal linnust mäele ehitama hakati. Loodetavasti annavad kaevamistel kogutud vähesed söetükid sellele küsimusele laborianalüüside käigus mingigi vastuse. Kahjuks ei saa me teada, kes kavandas ja asus linnust ehitama, nagu ka seda, miks kogu töö ja vaev lõppude lõpuks katki jäi. Täpsem dateering lubaks siiski Kõõru linnamäe asetada konkreetsemasse ajalisse konteksti ning üldisem pilt saaks selle läbi taas natuke selgemaks.

Rubriigid: Kaevamised | Kommentaarid välja lülitatud

Uus arheoloogiaalane europrojekt “Arheoloogia, võim ja ühiskond”

1.mail käivitus euroliidu Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmi raames uus arheoloogia-alane europrojekt „Arheoloogia, võim ja ühiskond: koostöö arheoloogiapärandi kaitseks“. Üheksa partneriga ja 2014. aasta lõpuni kestva projekti maht on 1 714 516 eurot, juhtpartner on Tartu Ülikool. Projekti rakendusüksuseks on arheoloogia kabinet. Tartu Ülikooli koostööpartneriteks on Eestist Muinsuskaitseamet ja MTÜ Arheoloogiakeskus, Lätist Läti Ajaloo Instituut, Aluksne vald ja Ludza vald, Venemaalt Pihkva Oblasti Arheoloogiakeskus, MTÜ Pihkva Arheoloogiakeskus ja Pihkva Muuseum-Kaitseala. Programmi ühine seirekomitee ja tehniline sekretariaat asuvad Riias

Projekti eesmärk on kaitsta arheoloogiapärandit, tõsta avalikkuse teadlikkust selle kaitse vajalikkusest ning arendada vastavasisulist piiriülest koostööd.

Kavas on arheoloogiapärandi väljaselgitamine maastikul piirilähedastes piirkondades, Eestis eeskätt ajaloolise Tartu- ja Võrumaa idaosas ning Setomaal. Leitud muististest teavitatakse omavalitsusi ja Muinsuskaitseametit, välitööde käigus avastatud paigad esitatakse muinsuskaitse alla võtmiseks. Süvitsi inventeeritakse kuue kihelkonna looduslikud pühapaigad. Käesoleval aastal toimuvad välitööd Tartu-Maarja, Hargla, Karula, Räpina ja Vastseliina kihelkonnas.

Projekti raames antakse välja arheoloogia ja arheoloogiapärandi kaitse alaseid trükiseid, brošüüre ja raamatuid. Ilmub kolm numbrit Eesti Arheoloogia Aastakirja – uut populaarteaduslikku väljaannet. Toimuvad loengud, seminarid ja õppepäevad, sh koolides ja omavalitsustes. Rõuges arendatakse edasi mullu sügisel valminud, viikingiaegse kavatise järgi rajatud muinasmaja. Teavitustöös on erilise tähelepanu all muististe ulatuslik rüüstamine metallidetektorite abil.

Piiriülene koostöö arheoloogiapärandi kaitse alal on aluseks sisulisele teaduskoostööle. Projekti raames luuakse ühised arheoloogiaandmebaasid kolme riigi üksteisega külgnevate piirialade kohta.. Eesmärgiks on luua ja süvendada kontakte Eesti, Läti ja Vene arheoloogide, muinsuskaitsjate ja arheoloogiaüliõpilaste vahel. Programmi raames on Pihkvas kavas luua uus keskus piiriülese koostöö edendamiseks.

Projekt toimub Euroopa Naaberluse ja Partnerluse Instrumendi 2007-2013 raames, Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmi alameetme „Ajaloo- ja kultuuripärandi kaitse ja edendamine ning kohalike traditsiooniliste oskuste toetamine“ raamistuses.

Rubriigid: Uudised | Kommentaarid välja lülitatud

Kõivuküla Agemägi 2011

Kaevamised Kõivuküla külas Agemäe linnamäel (Võnnu kihelkond) toimusid ETF grandi nr 8510 raames (Heiki Valk). Tartust vaid ligi 12 km kagus, Roiu lähistel asuva linnamäe avastas 2010. aastal Andres Vindi, tuginedes kihelkonda uurinud Lemming Rootsmäe arvamusele, et tegemist võiks olla muistse linnamäega. Mägi asub Roiu ja Kurepalu vahel Age maastikukaitsealal Mõraoja lõunaküljel, ojaoru ja sellesse suubuva uhtoru vahelisel pikal neemikul, Age veskikoha taga. Linnust on maapoolsest küljest kaitsnud vall, mis on praegu säilinud õuepinna suhtes ligi 1 m kõrguse, linnuse-esise platoo suhtes 1,5-2 m kõrguse kuhjatisena. Valli välisküljel olnud sügav, vähemalt 1,5 m sügavune vallikraav on vahetult enne linnamäe avastamist krundi heakorrastustööde käigus kahjuks suures osas kinni aetud. Valli ja linnuseõue on juba varem kahjustatud kruusavõtmisega. Linnuse ees leidub väheseid asustusjälgi, kuid võimalik kunagine kultuurkiht on buldooseritöödega valdavalt hävitatud.

Kaevamistel tehti 10 x 1 m mõõtmetega tranšee risti läbi otsavalli, nii et kaevand külgnes lõunas vallisse kaevatud varasema kruusaauguga. Kruusast ja saviliivast valli tasane pealispind on olnud ligi 4 m lai. Kaevamisel ilmnes, et valliharjal paikneb tume, savinõukilde sisaldav kultuurkiht ja et valli all on säilinud  õhuke tume, rohkelt savinõukilde ja kalaluid sisaldav kultuurkihiviirg.

Leitud keraamika on tehtud eranditult käsitsi. Rohkesti saadi tekstiilkeraamikat, mille kasutamine lõppes Lõuna-Eestis seniste hinnangute järgi I aastatuhande keskpaiku pKr. Leiti ka riibitud keraamika kilde. Tekstiil- ja riibitud keraamikat leidus nii valli peal, valli täitepinnases kui ka valli all olevas kultuurkihis, samuti valli taga linnuse õuealal, kus segatud, savinõukilde sisaldav pinnas ulatus maapinnast kuni 70 cm sügavuseni. Kui valli pealt leitud killud olid mõnevõrra õhemad, siis valli alt leitud nõutükid olid paksemad, sisaldasid jämedamat kivipurdu ja olid arhailise ilmega. Täpsemat selgust linnuse vanuse kohta aitavad tuua süsinikuproovid.

Rubriigid: Kaevamised | Kommentaarid välja lülitatud

Karksi ordulinnus 2011

Ristisõdadega kaasnenud keskkonnamuutusi uuriva rahvusvahelise projekti „The Ecology of Crusading“ raames (juhtpartner Readingi Ülikool Inglismaalt; vt www.ecologyofcrusading.com) toimusid kaevamised Karksi ordulinnuse varemetes. Projekti Eesti-poolseks partneriks on Tartu Ülikool ja Eesti-poolseks üldjuhiks Heiki Valk. Välitöödes osalesid Readingi Ülikooli, Toruni Ülikooli ja Tartu Ülikooli üliõpilased.

Karksi ordulinnus, töö 1. kaevandis

Linnusealale tehti kolm kaevandit: I kaevand (10 x 2 m) pealinnuse õue, II kaevand (3 x 2 m) eeslinnusele, väravakoha ja kiriku vahealale piirkonda, kus kiriku valgustuskaabli paigaldamisel oli avastatud hea orgaanikasäilivusega märga pinnast, ja III kaevand (6 x 2 m) pealinnuse eesõue, keskaegse sillakoha ja kaevukoha vahele.

Karksi ordulinnuse III kaevand pealinnuse eesõues

Pealinnuse mõlemast kaevandist tuli kamara all nähtavale suurtest maakividest, tõenäoliselt Poola-aegne hoovisillutis, mille kivide vahelt leiti rohkelt loomaluid ja kabjanaelu. Mõlemas pealinnuse kaevandis järgnes veel kaks munakivisillutist – väiksematest kividest ja katkendlikult säilinut. Nende all oli keskaegset kultuurkihti. Pealinnuse õuekaevandis algasid alumise sillutise all kohati silmapaistvalt niisked ja orgaanikarohked kultuurkihiladestused. Kaevandi lääneotsa oli nähtavasti Poola ajal maetud rohkelt ülisuuri, nähtavasti purustatud müüridest pärit raudkive: Ilmselt oli lihtsaim viis probleemsetest kividest vabanemiseks nad maha matta. Oletatud muinaslinnuse kultuurkihist ei leitud mingeid märke. Küll tulid loodusliku aluspinnase peal nähtavale adrajäljed, mis näitavad, et enne linnuse rajamist on selle asemel olnud põld. Tööd peakaevandis jätkuvad järgmisel aastal.

Martin, Eve ja vankrirattajälg

Eeslinnuse kaevandis koosnes pinnase ülaosa hilistest, nähtavasti Poola-aegsetest ladestustest, mille all lasus niiske õhuke, eeslinnuse varasema kasutusega seonduv orgaanikarohke pinnasekiht – varasemate kaevamistulemuste põhjal 13. sajandi II poolest – 14. sajandi algusest pärinev. Vahepealsed ladestused puudusid: tõenäoliselt on 16. sajandi lõpus või 17. sajandi alguses linnuse õuelt rohkesti pinnast ära kooritud, et ehitada muldkindlustusi eeslinnuse välismüüri ette, väravast ida poole.

Karksi eeslinnusekaevand 2011

Kaevamiste vältel koguti I ja III kaevandi niiskest pinnasest rohkesti proove, et neist Gdanskis projektilaboris teha loodusteaduslikke analüüse (taimede õietolm ja seemned, makrojäänused). Inglismaal jätkub kevadel Viljandi ja Karksi ümbrusest võetud turba- ja pinnaproovidega puursüdamike analüüs, eesmärgiks jälgida õietolmu abil muutusi taimestiku ja kultuurmaastike ajaloos.

Rubriigid: Kaevamised | Kommentaarid välja lülitatud

Aakre Kivivare linnamägi 2011

2011. aasta juuli lõpunädalatel toimusid Eesti Teadusfondi grant 8510 raames kaevamised Aakre Kivivare linnamäel. Mägi asub Rõngu kihelkonnas (praeguses Puka vallas), Palamuste külas, Kivivare talu kõrval. Linnamäe vahetus läheduses asuvad kaks kaitsealust muistist: kivikalme ning viikingiaegne asula.

Mäele tehti kaks proovikaevandit. Esimene neist oli 16 m pikk ja 1 m lai ning ulatus veidi üle linnamäe õueplatoo serva. Teine kaevand oli veidi väiksem (7 x 1 m) ning rajati esimese kaevandi mõttelise pikenduse joonel õue vastasserva, ulatudes linnamäe nõlva äärele.

Esimesest kaevandist avastati tugevalt põlenud kivilade, mille ühel küljel oli maassekaevatud piklik süvend – kaevatud oletatavasti tules hävinud hoone aluspalgi jaoks. Põlengu jälgi oli teisigi, nimelt avastati maapinnast üpriski sügavale ulatuv põlenguviirg, milles oli ka söestunud palke. Linnamäe serval, põlenguviiru peal, oli hallikas kultuurkiht, mis sisaldas rikkalikult leide. Seal oli suuri savinõukilde, ühel juhul saab isegi pool potti kokku liimida. Enam kui poole meetri sügavuselt saadi ka kolm õngekonksu (nähtavasti ühest komplektist), kaks kihvripatsit ja västra katke. Mujalt saadud leidude hulgas võiks mainida luukammripatsi katket, noa katkeid ja ammunooleotsa.

Teises kaevandis paljastusid samuti põlengujäänused. Põlenud palgid asetsesid mäeserva vahetus läheduses üpriski kompaktselt: ilmselt on tegemist kaitserajatise jäänustega. Võrreldes esimese kaevandiga oli teise kaevandi kultuurkiht õhem, sisaldades vähem leide. Siiski saadi sealtki mitu leidu: savinõukilde, tuluskivi ja rauast kaeluskirves.

Keraamika ja kultuurkihi iseloomu järgi saab linnamäe dateerida peamiselt viikingiaega.

Kaevamiste raames tegi välitööde juhatamise praktikat magistrant Maarja Olli.

I kaevandist avastatud kivilade

I kaevandist leitud savinõukatked in situ

II kaevandist mäeservalt avastatud oletatava kaitseehitise põlengujäänused

II kaevandist leitud kaeluskirves in situ

Rubriigid: Kaevamised, Uudised | Kommentaarid välja lülitatud