TÖÖVARIANT
	Arheoloogi eetilised põhimõtted
Üldprintsiibid
	"Arheoloogi eetilised põhimõtted" tutvustab uutele arheoloogidele kutse-eetika väärtuspõhiseid norme ja printsiipe, mis määravad arheoloogi kõlbelise käitumise, tuletab kogenud arheoloogidele meelde nende ametikohustusi ja süvendab avalikkuse usaldust arheoloogia vastu.
Arheoloog ja ühiskond
1.	Eestis tegutsev arheoloog järgib muinsuskaitseseadust ja teisi Eestis kehtivaid seadusi.
	Oma teadustegevuses arvestab arheoloog Eesti teadlaste eetikakoodeksiga.
	Eesti arheoloogid võtavad arvesse järgmisi rahvusvahelisi dokumente ja konventsioone:
	Arheoloogiapärandi kaitse Euroopa konventsioon
	UNESCO soovitus arheoloogiliste kaevamiste juures rakendatavate rahvusvaheliste printsiipide kohta
	ICOMi muuseumide eetikakoodeks
	Veneetsia harta    (eestikeelne mitteametlik tõlge )
	Kultuuriväärtuste ebaseadusliku sisseveo, väljaveo ja omandiõiguse üleandmise keelamise ning ärahoidmise abinõude konventsioon
	Ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse kontseptsioon (eelmisega samas seadusetekstis)
2.	Arheoloog hoolib kultuuripärandist.
	Arheoloogi kohustus on tagada arheoloogiapärandi kaitse igal seaduslikul viisil. Ta teatab võimudele (Muinsuskaitseametile) arheoloogiapärandi kahjustamisest, muististe rüüstamisest, illegaalsest kaubandusest jms kultuuripärandit hävitavast tegevusest ning kontrollib, et võimud reageerivad sellele. [Nt leides antikvariaadist arheoloogilise eseme, tuleb see dokumenteerida ja sellest teatada.]
3.	Arheoloog seisab hea avalikkuse teavitamisest arheoloogia meetoditest, üldistest põhimõtetest, üksikprojektidest. Ta aitab populariseerida arheoloogiateadust.
4.	Teostades arheoloogilisi projekte, arvestab arheoloog võimalike keskkonna ja sotsiaalsete mõjudega. Hea tava on teavitada omanikku kaevamistest, samuti selgitada välja, kas uuritavale alale laienevad mingid muud kaitseseadused või piirangud.
Uurimistegevuse standardid
5.	Arheoloogilise uurimistöö eesmärk on teadusliku teadmise suurendamine. Selle saavutamiseks kasutab arheoloog võimalusel mittedestruktiivseid meetodeid.
6.	Arheoloog on kursis teadmiste ja metodoloogia arengutega oma erialal ning arvestab neid saavutamaks parim tulemus. [Hangib ja kasutab täpsemaid tehnikavahendeid; arvestab ökofakte ja keskkonna andmeid.]
7.	Arheoloog omab piisavat ettevalmistust vastava muistise kaevamiseks ning peab vajadusel nõu vastava ala asjatundjatega.
8.	Arheoloog tagab välitöödel osalejate piisava informeerituse arheoloogia meetoditest ja eetikast. [Nt tagab väljakaevamisi juhatav arheoloog vajadusel, et iga u 10 liikmelise rühma kohta on pädev assistent.]
9.	Kaevamiste eest vastutab Muinsuskaitseametilt vastava loa saanu. Muudel juhtudel lahendatakse vastutuse küsimus vastastiku usalduse põhimõttel. Kaevamistulemuste eest ei saa assistent vastutada enne arheoloogia välitööde juhatamise praktika läbimist. [Nt, isegi kui kaevamisloale on märgitud ühe arheoloogi nimi, siis reaalselt jagatakse vastutus arheoloogi ja assistendi vahel. Samas, kui enne kaevamisi on vastutuse jagamine teada, on rangelt soovitav märkida kõik vastutavad isikud kaevamisloale.]
10.	Juhindudes muinsuskaitseseadusest ja selle rakendusaktidest, on arheoloogil kohustus:
	- uuringuid, mis toovad kaasa mälestise muutumise, teostada ainult Muinsuskaitseameti loal ja valla- või linnavalitsuse teadmisel.
	- arheoloogilistele kaevamistele eelnevalt koostada uurimistööde programm ja esitada see kooskõlastamiseks Muinsuskaitseametile.
	- taotleda Muinsuskaitseametilt luba mälestise uurimise läbiviimiseks.
	- väljastatud luba registreerida uurimispiirkonna valla- või linnavalitsuses.
	- tagada piisavate ressursside ja vahendite olemasolu kaevamiste läbiviimiseks, leiumaterjali konserveerimiseks ja hoiustamiseks.
	- mitte avada arheoloogiapärandi elemente või jätta katmata kaevamise ajal või pärast kaevamiste lõppu, ilma et rakendataks abinõusid nende asjakohaseks säilitamiseks, konserveerimiseks ja hoolduseks.
	- dokumenteerida süsteemselt ja üldarusaadavalt.
	- esitada uuringute aruanne õigeaegselt vastavalt loale märgitud tähtajale.
Arheoloogi kollegiaalsed suhted
11.	Kaevamistulemuste või laborianalüüside esmaavaldamisõigus on kaevamisi ja/või analüüse teostanud arheoloogil. Pärast kümne aasta möödumist on publitseerimata andmete kasutus- ja avaldamisõigus vaba.
12.	Arheoloog arvestab oma kaevamistel teiste uurijate huvidega ning teavitab sarnaste huvidega kolleege oma tegevusest ja selle tulemustest.
	Näiteks kaevatakse alati teaduslikult ja dokumenteeritakse muististe ülemisi kihte, ka siis kui projekti põhitähelepanu on suunatud alumistele kihtidele. Kasutades publitseerimata kaevamistulemusi, on heaks tavaks suhelda muistist kaevanud arheoloogiga. Teistel arheoloogidel on vastavalt kokkuleppele kümne aasta sees õigus materjale kasutada.
13.	Teiste isikute loomingut tohib kasutada ainult kooskõlas autoriõiguse seadusega.