Labor

Aastast 1920 hakati Tartu Ülikoolis õpetama arheoloogiat ning sellega seoses rajati vastloodud õppetooli juurde arheoloogia kabinet ja muuseum, mille juurde kuulus ka esemekogu. Kogu korrashoid eeldas ka konservaatori olemasolu. Esimesed sellel ametipostil olid Harri Moora (1923) ja Marta Schmiedehelm (alates 1924). 1947. aastal alanud ümberkorraldustega anti kogud Ajaloo Instituudile ja viidi 1950. aastate algul Tallinna.

Praeguse labori alguseks võib pidada aastat 1997, mil pärast Lossi 3 õppehoone valmimist seati arheoloogia kabineti uutesse ruumidesse Ajaloo Instituudi muinastehnoloogia labori juhataja Jüri Peetsi kaasabil sisse metallesemete konserveerimislabor. Esialgne sisustus oli tagasihoidlik.

2011 a. sügisest on labori kasutuses uued kaasaegse sisustuse ja tehnikaga ruumid, kus labori pinda on u. 90 m2.. Lisaks on olemas spetsiaalne fotoruum ja nö. hoiustamisruum. Keldrikorrusel asuvad esmane leidude töötlemise ruum, röntgeniruum, sügavkülmikud orgaanika säilitamiseks ja erinevad hoidlad. Metallide konserveerimiseks on elektrolüüsivannid, liivaprits, muhvelahi, orgaanika puhastamiseks vaakumlaud ja kaldpesuvann. Igapäevases kasutuses on nii stereo -kui ka valgusmikroskoop koos fotoaparaadiga. Analüüsimeetoditest kasutame materjali tuvastamiseks spektroskoopiat (portatiivne XRF), metallograafilist analüüsi, visuaalset vaatlust mikroskoobiga, vajadusel teostame keemilisi teste, põletusteste ja röntgenpilte. Vastavalt Euroopa Konservaator-Restauraatorite Organisatsioonide Konföderatsiooni E.C.C.O. eetikakoodeksile rakendame esemete konserveerimisel pööratavuse printsiipi.

Arheoloogia_Labori_Hinnakiri_2021 - TÜ arheoloogia labori konserveerimis- ja uurimisteenuste kirjeldused