PÕRSAKU

Põrsaku küla (Rapla kih) hooned paiknevad tihedalt koos, mistõttu oli põhjust oletada siin asulakoha olemasolu. 2001. aasta kevadel käisime siin ja uurisime aiamaalappe küla lõunaosas oleva teeristi ümbruses, samuti külast (Hertu-Keava teest) edela poole olevat põldu. Tookord oli põllumuld just vahetult enne meie tulekut kultiveeritud ja seepärast ei õnnestunud sealt midagi leida. 2002. aasta 21. aprillil käisime siin uuesti. Hertu-Keava teest edela pool oleval, kergelt ida suunas alaneval, põllul märkasime alasid, mis olid eelmisest sügisest saadik liigutamata. Sellelt põllult, külaga piirneval alal õnnestus leida savinõukilde. Hoolikamal vaatlusel võis märgata, et mainitud ala on ka ümbritsevast põllupinnast vaevumärgatavalt tumedama varjundiga. Muld sisaldas ka vähesel määral põlenud kive. Tee ääres põllul oli ka paar nõukogudeaegset rämpsuauku, mille sisu oli nüüd piki põldu laiali küntud. Leiud ja tähelepanekud näitavad, et siin on tegemist Põrsaku asulakoha äärelalaga. Asulakoha põhiosa jääb küla tuumikalale, kus maapind näib olevat veelgi tumedam, kui selles põlluservas, kus meie keraamikat korjasime. Põrsaku asulakohalt leitud savinõukillud (TÜ 1070) pärinevad rauaaja lõpust ja keskajast. Põrsaku küla ei mainita Taani Hindamisraamatus, küll aga on seal mainitud 10 adramaaline Hertu küla (Hermet). Hertu või Härtu olevat olnud algselt Valtu mõisale kuulunud küla, mis 1639 ja 1663 vahel mõisastati, kuid jäi Valtu kõrvalmõisaks. Nii 2001. kui 2002. aasta kevadel käisime ka kohas, mis on Hertu nime all märgitud praegusele aluskaardile. Tegemist on kolhoosiaegse asumi ja tootmishoonetega. Selle läheduses ei viita miski muinasasula olemasolule. Seega võib oletada, et Taani Hindamisraamatus mainitud Härtu küla hooned paiknesid praeguse Põrsaku asulakoha alal.

A.T.