LINNAALUSTE I ASULAKOHT

Linnamäe edelapoolse otsa vahetus läheduses asula kultuurkihti ei ole - seal on pinnaseks helepruun või -hall põllumuld segi moreeniga. Umbes sadakonna meetri kaugusel hakkab aga pinnas järk-järgult tumedamaks muutuma ning u. 170-200 m kaugusel mäest, Linnamäe talu hoonete juures, muutus see küllaltki intensiivseks kultuurkihiks. Asula kultuurkiht jätkub edela suunas peaaegu kuni Vainu talu hooneteni välja (u. kakssada meetrit) ning ulatus u. 400 m pikkuselt kaugemale lääne poole. Linnamäe talust u. 70-80 m kaugusele tehtud prooviauk näitas, et intensiivselt musta kultuurkihi paksus ulatub seal 50 cm, selle all on veel u. 30 cm paksune tumepruun mullakiht ning alles siis avaneb hele aluspõhja liiv. Kuna prooviauk tehti asulakoha madalamasse ossa, siis võib arvata, et sinna on kandunud mulda ka kõrgematelt nõlvadelt. Selguski, et asulakoha keskel, kõrgemal kingul, oli kultuurkiht õhem, mistõttu ader oli seal ulatunud segi tõmbama mõnda koldeaset.

Kogu asula kultuurkihi ulatuses, mis suuremalt jaolt oli üles küntud, koguti arvukalt keraamikat. Põlenud kive esines kultuurkihis suhteliselt vähe ja enamasti kõrgematel kohtadel, kus neid oli välja küntud. Leiti ka põlenud ja põlemata loomaluid, savitihendite/vooderdise tükke jms. Leiumaterjali hulgas domineeris ülekaalukalt viikingiaegne käsitsikeraamika, kuid lisaks sellele esines kohati ka vanemat tüüpi kedral valmistatud keraamikat - eriti asula madalamas loodeosas, kust samuti saadi rauaðlakki. Vainu talu peremehe Ain Roosildi sõnutsi olevat ka tema sealtkandist rauaräbu ja shlakki leidnud; ta lisas, et sellest kohast vahetult loodesse jäävat soist ala kutsutakse Verevainuks. Võimalik, et siin on olnud tegu rauasulatuskoha või sepaasemega. Kündmisel oli A. Roosild 1990. aastate alguses leidnud ka pooliku käsikivi, mille ta lahkelt ülikooli muuseumile loovutas.

On võimalik, et asula kultuurkiht on varem ulatunud ka Linnamäe talust kirdesse. Seal on vana kruusaauk, mille loodeservas on säilinud kitsuke riba esialgset pinnast tumeda kultuurkihiga. Sealt leiti nii viikingiaegset keraamikat kui ka põlenud inimluid. Huvipakkuvalt on see kultuurkiht paiknenud linnamäe neemikuga paralleelselt kulgenud neemikul, kusjuures kahe neemiku vahele jäi küllalt sügav järskude nõlvadega nõgu. Kui nii, siis ulatus avaasula kultuurkiht sellest suunast linnamäele märksa lähemale kui ülalkirjeldatud kohast otse linnuse edelavalli taga. Inimluude esinemine viitab aga ka võimalusele, et seal on olnud kalme.