Tallinnat pole olemas. Võim ja rikkus on teistes kantsides. Hoopis Iru ja Rõuge, Peedu ja Pada on kohtadeks, kuhu valle kuhjatakse, tarasid ja torne püstitakse. Ja eriti KEDEPIV on see linnus, mis venelast ärritab ja mille ta otsustab pärast Tartu alistamist järgmisena vallutada. Aasta 1054 tähistab vene kroonikates vürst Izjaslavi võidukat retke linnuse vastu, mida kutsuti PÄIKESE KÄEKS. Kas oli selleks Eesti üheks viikingiaja tähtsamaks keskuseks Keava?

TÜ arheoloogia õppetooli ekspeditsioon alustas vastuse otsimist 2000. aasta kevadel. Selgus, et Keava linnamäe vahetus läheduses avastatud asulakoht, Linnaaluste külas paiknev teine, samuti viikingiaegne asulakoht ja linnus ise moodustavad kokku Eesti selle perioodi kõige ulatuslikuma asustuskeskuse, mis on üks suuremaid ka kogu Baltikumis.

 Iga järgnev arheoloogiliste uuringute hooaeg on aga pakkunud järjest uusi avastusi ja kuhjaga üllatusi. Keava linnuselt on avastatud koguni neli põlengukihti, vallialune salakäik ja ristisõjaaegsed ründamisjäljed, jalamilt aga hoopis kiviaegne kasetohusillutis ning linnusest 500 m eemal veel teinegi linnamägi.

Mis siis ikkagi toimus Keavas?

 

 

asukoht

Keava projekt 2001-2004

Keava projekt 2005-2008