ARHIIV

2000
2001
2002
2003


 


 IX nädal
X-XI nädal

kokkuvõte 2003. a.

ENG
04. 07.2003
Keava-2003-IX nädal Linnaaluste II

Asustusuuringud Linnaaluste külas

Lisaks kaevamistele Keava linnustel jätkame ka sellel aastal kohaliku asustuse uuringuid. Kahe eelmise aasta kaevandid Keava linnamäe (I) vahetus läheduses, Linnaaluste I ja III asulakohal, andsid küll väga huvitavaid andmeid eelviikingi- ja viikingiaegse Linnaaluste küla kohta, kuid üksiti viitasid ka sellele, et 11. sajandil on siinkandi külaasustuses toimunud suured muutused. Sellel ajal, kui hakati ehitama Keava linnust, on inimesed mingil põhjusel lahkunud ka oma senistest taludest rajatava linnuse juures. Sellise käitumise seletamiseks võib leida mitmeid põhjendusi. Üks meie hüpoteesidest lähtub sellest, et eelmisel aastal avastatud ning käesoleval aastal uuritav Keava Võnnumäe (II) linnus on samaaegne Linnaaluste I asulakohaga ning vene vürst Izjaslavi sõjaretk 1054. aastal oligi suunatud just nende inimeste vastu, kes tollel ajal elasid Linnaluste I asulakohas ning kasutasid Võnnumäe linnust oma pelgupaigana. Sõja- ja rüüsteretke käigus põletati küla maha ning seejärel ei hakatud samasse paika enam uusi hooneid ehitama. Teisest küljest on Eesti hilisrauaaja ühiskonna analüüs näidanud seda, et selliste linnuste nagu Keava rajamine on seotud ulatuslikemate muutustega kaasaja võimu- ja maksustamispoliitikas. Ülik ja tema kaaskond, kes asutas ennast linnusesse elama, kontrollis ning kasutas mitmete külade tööjõudu ja ressursse ning ilmselt omas üsna suurt mõjuvõimu ka maakasutuskorralduse määramisel.


Selleks, et saada lähemat selgust, millisel viisil ikkagi on üks tänapäevani olemasolev tähelepanuväärne küla läbi aegade kujunenud, alustasime sellel suvel uuringuid Linnaaluste II asulakohal, mida arvame olevat samaaegne Keava linnusega. Meie lähtehüpoteesiks oli, et 11. sajandil, pärast Linnaaluste I asulakoha mahajätmist, on asustus nihkunud praeguse Linnaaluste küla kohale, Linnaluste II asulakohta. Linnaaluste küla olemasolule varakeskajal osutavad ka kirjalikud allikad. Nimelt on 13. sajandil koostatud Taani hindamisraamatus Linnaaluste küla (Litnanas) märgitud 14 adramaalise asustusüksusena.

10 m² suuruse kaevandi rajasime Platsi ja Tooma talude vahelisele alale, külateest põhja poole. Esimese töönädala jooksul oleme jõudnud kaevata maapinnast 30-40 cm sügavuseni. Kuigi siiani on kogu kaevatav kultuurkiht kündmisega segamini pööratud, on siiski säilinud mitmekesist leiumaterjali erinevatest aegadest. Lisaks rohkearvulistele savinõukildudele nii käsitsi kui ka kedral vormitud nõudest, oleme leidnud väikese luisu, pronksist pintsetid ning rõivakaunistuseks olnud pronksspiraale. Enamik kogutud materjalist kuulub hilisrauaaega ning keskaega, üksikud esemed osutavad ka uusaegsele asustusele.

Uuringud Keava Võnnumäe linnusel Keava Võnnumägi

 

Alustati kaevamisi eelmisel suvel avastatud Keava Võnnumäel. Peamiseks uurimisülesandeks on välja selgitada linnuse kaitsevalli ehitus ja vanus. Selleks rajati 3 x 10 m suurune kaevand risti üle valli. Esimene nädal möödus vallikivistiku pealmist kihti välja puhastades. Töö oli raske ja aeganõudev, sest valli kattis tihe sarapuuvõsa. Vaevanägemise tulemusena selgus, et vall on olnud laotud raud- ja paekividest. Kultuurkihti valli peal ega kõrval ei ole, samuti pole seni õnnestunud saada ühtki esemeleidu.

Kaevamiste jätkamine Keava linnamäel

Keava linnamägi


Kuna ka eelmisel aastal ei õnnestunud lõpetada 2001. aastal alustatud kaevandit linnuse läänevallil, siis jätkati kõigepealt vana kaevandi alal olevate viimaste kihtide uurimist. Puhastati välja kõige varasema linnusejärgu valliehitiste jäänused. Selgus, et selle varasema linnuse vall oli olnud kitsam (u 2,6 m laiune) kui hilisema linnuse oma ning selle sisesein paiknes u 75 cm võrra rohkem nõlva pool. Valli siseseinast olid säilinud võimsa söestunud palgi jäänused, kusjuures elutegevusest tunnistav leiurikas kividerohke kultuurkiht ulatus vahetult selle palgini. Otseselt vallikonstruktsiooni sees leide peaaegu ei olnud, siin paljandus üha rohkem heledat aluspõhja liiva. Leiumaterjali hulgas domineerivad potikillud ja loomaluud, saadi ka mõned rauashlaki tükikesed.