Arheoloogia ja keeleteaduse kevadkool 6.-7. märtsil 2004
Karula Rahvuspark, Ähijärve

Esileht I Kevadkooli kava

 
Soovitav kirjandus arheoloogias

Et elada sisse kevadkooli teemadesse, kaasa mõelda ja diskussiooni oma seisukoht või mõttevälgatus lisada, oleks nii keeleuurijatele kui arheoloogidele kasulik tutvuda mõningate artiklitega, mille teemaks arheoloogiateaduses viimasel tosinal aastal või varemgi problemaatiliseks saanud ja ümberhindamiseks esitatud küsimused. Kindlasti ei ole artiklite läbitöötamine diskussioonis osalemise vältimatuks eelduseks, ent hõlbustab mõnevõrra arusaamist arheoloogilises mõtlemises toimuvast.

1. Lang, V. & Kriiska, A. 2001. Eesti esiaja periodiseering ja kronoloogia. - Eesti Arheoloogia Ajakiri, 5: 2, 83-109.

2. Lang, V. 2001. Interpreting archaeological cultures. - Trames. Journal of the Humanities and Social Sciences, 5:1, 48-58.

3. Tvauri, A. 2003. Balti arheoloogia maailmaajaloo pöörises ehk gooti teooria saatus. - Eesti Arheoloogia Ajakiri, 7:1, 38 -71.

4. Ligi, P. 1994. Poliitika, ideloogia ja muinasteadus. - Looming,1, 110-121.

5. Kriiska, A. 2003. Kas nad olid eestlased? - Lehed ja tähed. Looduse ja teaduse aastaraamat 2003. 44-52.

Soovitav kirjandus keeleteaduses

1. Rätsep, Huno 1989. Eesti keele tekkimise lugu - Akadeemia 7. 1503-1524.

2. Viitso, Tiit-Rein 2003. Rise and development of the Estonian Language - Erelt, Mati: Estonian Language. Linguistica Uralica Supplementary Series / Vol I. 130-230. 

3. Pajusalu, K. 1999. Eesti murded ja murderühmad. Emakeele Seltsi
aastaraamat : 1997. Tartu, 1999, 9985-9007-7-4, 43, lk. 64-98.

4. Pajusalu, K. 1998. Lõunaeesti murdekeskused ja -perifeeriad. -
Õdagumeresoomõ veeremaaq. Võro, 1999, 9985-9220-4-2, Võro Instituudi toimõtiseq, 1406-2534, 6, lk. 65-79


Ajaloolis-võrdleva keeleteaduse valikbibliograafia

Raamatute olemasolu Eesti raamatukogudes pole kontrollitud.
Võtmekirjandus ungari, rootsi, norra, prantsuse, itaalia ja hispaania keeles on välja toomata, kuid unustada ei tohi ka nende keelte tähtsust erinevate keelte uurimuses.

AJALOOLIS-VÕRDLEVA KEELETEADUSE METOODIKAST
· Campbell, Lyle 1998. Historical Linguistics - an introduction. Edinburgh. Edinburgh University press.
· Campbell, Lyle & Harris, Alice 1995. Historical syntax in cross-linguistic perspective. CSL 74 Cambridge. CUP.
· Klimov, G. A. 1990. Osnovy lingvistièeskoj komparativistiki. Moskva. Nauka.
· Anttila, Raimo 1989. An introduction to Historical and Comparative Linguistics. Amsterdam. Benjamins. 2nd print.
· Itkonen, Erkki 1966. Kieli ja sen tutkimus. Helsinki. WSOY.
· Paul, Herman 1880. Prinzipien der Sprachgeschichte. Halle. Niemayer.

UURALI KEELKOND
1) Üldist
· Sinor, Denis 1987 (ed). The Uralic languages. Leiden.
· Hajd?, Péter / Domokos, Péter 1987. Die uralischen Sprachen und Literaturen. Hamburg. Helmut Buske Verlag (originaal ungarikeelne, kuid ilmunud ka vene ja inglise keeles).
· Szinnyei, Josef 1910. Finnisch-ugrische Sprachwissenschaft. Leipzig. Sammlung Göschen (teine parandatud trükk 1921).
· Napolskih, V.V. 1997. Vvedenie v istorièeskuju uralistiku. Rossijskaja akademija nauk ural'skoe otdelenie Udmurtskij institut istorii, jazyka i literatury. Iþevsk.
· Collinder, Björn 1957. Survey of the Uralic languages. Stockholm. Almqvist & Wiksell.
· Korhonen, Mikko 1974. Oliko suomalais-ugrilainen kantakieli agglutinoiva? Eli mitä kielihistoriallisista rekonstruktioista voidaan lukea ja mitä ei. Virittäjä 1974/3, 243-257.
· Janhunen, Juha 1982. On the structure of Proto-Uralic. FUF 44, 23-42.

2) Uurali keelte ajaloolisest foneetikast
· Alvre, Paul 1978. Uurali keelte ajaloolise foneetika harjutusülesanded ja materjalid (üksikkonsonandid). Tartu Riiklik Ülikool. Soome-ugri keelte kateeder. (Mitmed kordustrükid)
· Alvre, Paul 1979. Uurali keelte ajaloolise foneetika harjutusülesanded ja materjalid (konsonantühendid). Tartu Riiklik Ülikool. Soome-ugri keelte kateeder. (Mitmed kordustrükid)

3) Uurali keelte etümoloogiast
· Collinder, Björn 1955. Fenno-Ugric vocabulary : an etymological dictionary of the Uralic languages. Stockholm : Almqvist & Wiksell.
· UEW = Rédei, K?roly (ed). Uralisches Etymologisches Wörterbuch. I-III. 1986-1991.

4) Läänemeresoome keeltest
· Laanest, Arvo 1975. Sissejuhatus läänemeresoome keeltesse. Tallinn.
· Laanest, Arvo 1982. Einführung in die ostseefinnischen Sprachen. Hamburg. Buske. (Laanest 1975 ümbertöötatud ja laiendatud variant).
· Hakulinen, Lauri 2000. Suomen kielen rakenne ja kehitys. 5.muuttamaton painos. Helsingin yliopiston suomen kielen laitos. (Varasemad trükid tõlgiti saksa, inglise ja vene keelde).
· Viitso, Tiit-Rein 2003. Rise and development of the Estonian Language - Erelt, Mati: Estonian Language. Linguistica Uralica Supplementary Series / Vol I. 130-230.
· Posti, Lauri 1953. From Pre-Finnic to Late Proto-Finnic. FUF 31. 1-91
· Korhonen, Mikko 1976. Suomen kantakielten kronoloogiaa. Virittäjä 1976/1. 13-15.
· Rätsep, Hugo 1989. Eesti keele tekkimise lugu - Akadeemia 7. 1503-1524.
· Häkkinen, Kaisa 1997. Mistä sanat tulevat - suomalaista etymoloogiaa. Tietolipas 117. 2. painos.
· Rätsep, Huno 2002. Sõnaloo raamat. Tartu. Ilmamaa.
· SKES = Suomen kielen etymolooginen sanakirja I-VII. Helsinki 1955-1981.
· SSA = Suomen sanojen alkuperä I-III. Helsinki 1992-2000.
· Mägiste, Julius. Estnisches etymologisches Wörterbuch I-X. Helsinki 1982-1983.

5) Lapi keeltest
· Korhonen, Mikko 1981. Johdatus lapin kielen historiaan. Suomalaisen Kirjallisuuden Seura. Helsinki.
· Sammallahti, Pekka 1998. The Saami Languages - an introduction. Kautokeino. Davvi Girji OS.
· Lehtiranta, Juhani 1989. Yhteissaamelainen sanasto. MSFOu 200. Helsinki.

6) Permi keeltest
· Bartens, Raija 2000. Permiläisten kielten rakenne ja kehitys. MSFOu 238. Helsinki.
· Lytkin, V.I. / Guljaev, E.I. 1970. Kratkij etimologièeskij slovar' komi jazyka. Moskva.

7) Ungari keelest
· Kulonen, Ulla-Mija 1993. Johdatus unkarin kielen historiaan. Suomi 170. Helsinki.

8) Keelekontaktidest
· Sapir, Edward 1921. Language. New York - London. Harcourt (peatükid VII, VIII, IX).
· Ariste, Paul 1981. Keelekontaktid : eesti keele kontakte teiste keeltega. Tallinn.
· Croft, William 2000. Explaining language shift - an evolutionary approach. Longmann.
· Thomason, Sarah / Kaufman Terrence 1988. Language contact, creolization, and genetic linguistics. Berkeley. University of California Press.


D) Keeleteadus, arheoloogia ja ajalugu
· Carpelan, Christian 2001 (ed). Early contacts between Uralic and Indo-European: linguistic and archaeological considerations : papers presented at an international symposium held at the Tvärminne Research Station of the University of Helsinki 8-10 January, 1999. MSFOu 242.
· Róna-Tas, Andr?s 1991. Language and history.. Studio Uralo-Altaica 25.
· Mallory, J.P. 1989. In the search of the Indo-Europeans - Language, Archeology and Myth. Thames and Hudson.
· Zachrisson, Inger (ed) 1997. Möten i gränsland - samer och germaner i mellanskandinavien. Statens Historiska Museum monographs 4. Stockholm.

E) Laensõnad
Vaata Ester: laensõnad
Vaata Ester: etümoloogia

F) Teistest keelkondadest:
· Brügger-Meier, Michael 2002. Indogermanische Sprachwissenschaft. 8.überarbeitete und ergänzte Auflage unter Mitarbeit von Mathias Fritz und Manfred Mayrhofer. De Gruyter Studienbuch.
· Róna-Tas, Andr?s 1991. Introduction to Turkology. Studio Uralo-Altaica 33.
· Klimov, G.A. 1994. Einführung in die kaukasische Sprachwissenschaft. Hamburg. Buske.
· Shafer, Robert 1974. Introduction to Sino-Tibetian. Wiesbaden. Harrasowitz.






     

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

/div>