Arheoloogia ja keeleteaduse kevadkool 6.-7. märtsil 2004
Karula Rahvuspark, Ähijärve

Kevadkooli kava I Sissejuhatav lugemisvara

                   
Keeled, kultuurid, haldusüksused - mis loob piirid?
Priit Lätti

Kirjalike ning materiaalsete allikate põhjal on üritatud minevikuinimesi, nende suhteid ning tegutsemist näha mingitesse süsteemidesse kuuluvana. Parim näide on kõikvõimalike halduslike üksuste moodustumise ja tähtsuse üle arutamine. Mis rolli mängisid linnusepiirkonnad, kihelkonnad, maakonnad? Piiride tõmbamisel lähtutakse tihti puhtalt statistilistest näitajatest. Ometi on ilmne, et omal ajal oli mingite gruppide moodustumine (kasvõi näiteks linnuse ehitamiseks) märksa keerulisem protsess - loomulikult mängis suurt rolli inimeste varanduslik seis, kuid samuti pidi olema oluline teineteise tundmine. Oma küla elanikke tunti-teati hästi, kuid mida kaugemale, seda võõramaks muutusid inimesed, materiaalne kultuur ning keel. Keel inimese jaoks kõige tähtsama kommunikatsioonivahendina võis olla esimene ja tollastele inimestele kõige loomulikum põhjus tõmmata piire enda ning võõraste vahel. Sellest lähtus siis ka kõikvõimalike halduslike jaotuste kujunemine.

Keeleteaduslik aines - kas õigustatud või kuritarvitatud vahend arheoloogilises tõlgenduses?
Mari-Liis Rohtla

Keel pakub meile eelkõige sõnu, nende võimalikku päritolu, dateeringuid, kujunemisvorme, teatud mõttes pakub arheoloogia neile sõnadele tähendused. Kas ja kuidas neid tähendusi ühendada? Millised meetodid on õigustatud?

Arheloogiast ja toponüümidest
Martti Veldi

Arheoloogia ja keeleteaduse üheks oluliseks kokkupuutepunktiks on toponüümika. Sageli on harjutud toponüümide uurimist seostama vaid geograafia ja ajalooga, jättes kõrvale arheoloogilise dimensiooni. Selle üheks põhjuseks võib olla, et arheoloogilised toponüümid on tihti levinud vaid rahvasuus ning -pärimustes, jäädes märkimata ametlikel kaartidel, mis on kirjakeelsete kohanimede kõige suuremateks infoallikateks. Seoses eelseisva kevadkooliga pakun välja mõned teemad ja küsimused (vastuseid mina neile ei tea, seega elav arutele oleks teretulnud), mida võiks arutada:

* Muistised ja nende toponüümid; muististele viitavad kohanimed
* Kas koht määrab nime või nimi määrab koha?
* Mille järgi pannakse kohale nimi?
* Kas muistist on võimalik dateerida (kasvõi relatiivselt) selle toponüümi järgi? Terminus post quem; terminus ante quem
* Millised on toponüümika kasutusvõimalused asustusnihete, järjepidevuse ning migratsiooni uurimisel?
* Kirjakeelsete ning rahvakeelsete kohanimede probleem. Kas kirjakeel (nt. Kaart) kajastab adekvaatselt tegelikkuses kasutusel olevaid toponüüme?
*Mida on võimalik eriaegsetest toponüümidest välja lugeda inimeste mentaliteedi kohta?
* Eesti-, saksa-, rootsi- ja venekeelsed kohanimed


Kultuuripiiride tõmbamisest ja kontaktialadest, lõunaeesti keskselt
Arvi Haak

Sõltumata sellest, millist allikaliiki me kasutame või millise ainevaldkonna uurijaks end tituleerime, milliseid probleeme me käsitleme või mis keeles me seda teeme, tuleb varem või hiljem vastata küsimusele,
kuhu tõmmata piir, s. t kuhu maani on tegu veel käsitletava teemaga ja kust edasi mitte. Erandiks pole ka probleemidering "Lõuna Eesti".Piisab, kui vaadelda, kuhu on Lõuna-Eesti piiri tõmmanud arheoloogid,
kuhu etnoloogid ja kuhu keeleteadlased.
Püüdes sellist olukorda enda jaoks korrastada, leidub erinevaid võimalusi. Vahel sobib "piiritõmbamisest" üldse loobuda ning esitada kattuvaid alasid (nt ENE kd 2 (1987), lk 441), vahel tuleb kasvõi nui neljaks kuhugi piir vedada. Kas niimoodi õnnestub tuvastada kontaktalasid? Mida "kontaktidena" mõistame? Kas ja kuidas kasutada "indikaator(esem)eid"?