Kirjalikud allikad ja teised

Kevadkooli esileht I Kevadkooli kava

Arutelu selline päälkiri on mõjutet Saksa keskaja uurija dr. Heiko Steueri artiklis väljapakutud skeemist. Saksa linnauurimise baasil kujundatud mudel ei saagi hõlmata kõiki Eesti ajaloolise aja mõtestamisel kasutatud allikaid (esile võiks tuua näiteks etnograafilisi paralleele ja pärimusandmeid, kaardimaterjalil ja kohanimedel põhinevaid järeldusi jne). Juhin tähelepanu sellele, et Steueri skeem on loodusteaduslikud meetodid juba arheoloogia töövaldkonda arvanud, ehkki leian, et allikate objektiivsusest rääkides võiksime neid vaadelda lahus arheoloogia "klassikalistest" meetoditest, nagu stratigraafial ja leiumaterjalil põhinevad järeldused.

Küllalt sageli oleme keskaja uurimisel olukorras, kus tsükkel kaevamine - dokumenteerimine - dateerimine - publitseerimine moodustab uurimisel põhiosa. Leidegi hindame sageli selle järgi, kui täpseid dateeringuid nad võimaldavad. Sealt jõuame enamasti küllalt laiahaardeliste järeldusteni, kuid seos uuritud objekti ning tehtud järelduste vahel jääb sageli nõrgaks ning ebapiisavalt argumenteerituks. Arheoloogiliste dateeringute kõrval kasutame peamiselt just kirjalike allikate andmeid ning sageli tekibki tunne, et sobitame oma materjali kirjalike allikate pakutud raamistikku (vt ka Tagesson 1997, 115-118).

Tööhüpoteesiks võiks siinkohal välja pakkuda seisukoha, et tegelikult meil ei ole uurimisvaldkonda, kus ei oleks võimalik vähemalt kahe ülaltoodud allikaliigi pakutavaid võimalusi kasutada. Arutelu üheks osaks võiks olla, mida ja kus saaks ja tuleks kasutada. Siinkohal olen püüdnud välja pakkuda põhjusi, miks siiani on eelistatumaks tõlgendusaluseks olnud napid teated kirjalikes allikais. Mõistagi pole esitatud nimekiri lõplik ning vajab täiendamist ja täpsustamist.

  • keskaegse leiumaterjali ebapiisav uurimisseis, eelkõige täpselt dateeritavate esemerühmade vähesus
  • dendrokronoloogilise uurimistöö nullilähedane seis
  • samas rõhutati täpse dateerimise vajadust - ainuüksi "klassikaliselt" arheoloogilised meetodid ei võimalda peaaegu kunagi täpsemat dateeringut kui 50-aastane vahemik
  • üldine suhtumine, et kirjalikud allikad kajastavad piisava täpsusega kõiki sündmusi, mis arheoloogilises materjalis jälgitavad (näiteks kõik tulekahjud, ümberehitused jne)
  • arheoloogia käsitlemine ajalooteaduse osana, selle abiteadusena, mistõttu oma uurimistulemusi õnnestus vaid harva kasutada kirjalikel allikail põhinevate järelduste tahaplaanile tõrjumiseks või ümberhindamise vajaduse näitamiseks
  • selle tulemusel suundus arheoloogide põhiline tegevus aladele, kus kirjalike allikate osakaal on väike

Arvan, et lisaks allikate objektiivsuse küsimusele võiks arutella ka selle üle, kuivõrd eeldab erinevate allikate kasutamine kompetentsust väga ulatuslikul alal. Kui eeldada, et arheoloog peaks suutma hinnata kasutatavate allikate objektiivsust, samas rõhutame kompleksse uurimise vajadust, kas ei teki oht, "objektiivse" tulemuse saamiseks peaks arheoloog kasutama tulemusi, mille objektiivsuse üle otsustamiseks pole ta pädev? Või teisisõnu, mis oleks siis arheoloogia pärisosa; kus arheoloog peab suutma otsustada kasutatavate allikate objektiivsuse üle?

Erinevaid lähenemisi Eesti ajaloolise aja allikmaterjalile võib leida näiteks:

Kadakas, V. & Mäll, J. 2002. Märkmeid Tallinna vanemast topograafiast. - Keskus - tagamaa - ääreala. Muinasaja teadus 11, 408-430, siinkohal eriti 408-409.
Lang, V. 2002. Vakus ja linnusepiirkond Eestis. Lisandeid muistse haldusstruktuuri uurimisele peamiselt Harjumaa näitel. - Keskus - tagamaa - ääreala. Uurimusi asustushierarhia ja võimukeskuste kujunemisest Eestis. Muinasaja teadus, 11. Tallinn; Tartu, 125-168, siinkohal eriti 126-131.
Leimus, I. 2002. Millal ja kust tuli saksa kaupmees Liivimaale? - Akadeemia nr 8, 1588-1605, siinkohal eriti 1588-1589.
Mägi, M. 2002. Piirkonnad ja keskused. Asustus muinasaja lõpu ja varakeskaegsel Saaremaal arheoloogiliste, inimgeograafiliste ning ajalooliste allikate andmeil. - Keskus - tagamaa - ääreala. Uurimusi asustushierarhia ja võimukeskuste kujunemisest Eestis. MT 11, Tallinn - Tartu, 169-232, siinkohal eriti 169-180.
Valk, H. 1999. Maastikust, muististest ja mõtteviisist - Eesti Arheoloogia Ajakiri 3/2, 165-169.

Viide:
Tagesson, G. 1997. Who wants to Live in a Bishop's Town? On Archaeology and Change in Linköping. - Lund Archaeological Review 3 (1997), 105-119.


Arvi Haak