Eesti
Arheoloogilised leiukogud
Kogu sisaldab arheoloogilisi leide, mis on saadud väljakaevamistel, maastikuinspektsioonidel ja juhuleidudena, ning hõlmab järgmised alamkogud:
1. Tartu Ülikooli arheoloogiakogud (tähis TÜ) on alguse saanud 1991. a ja hõlmavad Tartu Ülikooli arheoloogilistel kaevamistel ja maastikuinspektsioonidel saadud, samuti kodanike poolt üle antud üksikleide. Kogu, mis hõlmab sisaldab ligi 1950 peanumbrit leide, on täienenud keskmiselt saja peanumbriga aastas. Kogu hõlmab 72 laudimeetrit riiulipinda, samuti savinõude, telliste ja monoliitide riiulid (34 laudimeetrit).
2. Õpetatud Eesti Seltsi kogud (AI) hõlmavad ÕES-i tsaariaegseid, kuni 1917. aastani saadud leide (45 laudimeetrit riiulipinda). Kogud paiknesid alates 1950. aastate algusest Tallinnas, kuid toodi 2000. aastal tagasi Tartusse. Et mitte tekitada segadust nõukogude ajal väljakujunenud ja juurdunud viitamistraditsiooni muutmisega, viidatakse Õpetatud Eesti Seltsi kogudele peanumbri AI abil. Õpetatud Eesti Seltsi kogudes olevad väärismetallist esemed ja mündileiud asuvad endiselt TLÜ Ajaloo Instituudis.
3. TÜ hoidlatesse on deponeeritud ka maakonnamuuseumidele kuuluvaid arheoloogilisi leide. Maakonnamuuseumide deponeeritud kogude mahud, mõõdetuna laudimeetrites, on järgmised: Viljandi Muuseum 48 m, Valga Muuseum 4 m; Tartumaa Muuseum 3 m. Viljandi kogud koosnevad TÜ arheoloogide kaevamistel Viljandist saadud leidudest. Peamiselt Viljandi kaevamistelt pärinev keskaegsete ehituskivide kogu ehk lapidaarium hõlmab 37 laudimeetrit.
4. Tartu Ülikooli on TLÜ Ajaloo Instituudist deponeeritud Uderna asulakoha leiukogu (AI 5456; 12,5 m riiulipinda), samuti 33 aastail 2003-2008 Tartus väljapuhastatud ja konserveeritud monoliiti Siksälä kalmest.
Kogusid kajastav Exceli formaadis andmebaas seotakse 2012. aastal loodava TÜ keskse arheoloogiaandmebaasiga, mis võimaldab internetipõhiseid vastastikuseid päringuid TLÜ AI arheoloogiaandmebaasist.
Nimekirjad vaadatavad TARA st: https://tara.ut.ee
TARA leiunimekirjade päised: Leiunimekirjade päised
