Niklusmäe kalme ja kabeliase 2012

Karula vallas Kaagjärve ehk Rautina järve lähedal Rautina Niklusmäel (Karula kihelkond) uuriti hiljutiste rüüstekaevamistega väga tugevasti lõhutud muinaskalmet ning kesk- ja rootsiaegset külakalmistut. Kaevamisi juhendasid Pikne Kama ja Heiki Valk, rüüstega lõhutud muististe järeluuringud toimusid Est-Lat-Rus programmi AAC-projekti raames.

Niklusmäel on katoliku ajal olnud püha Nikolause kabel või kirik. Ilmnes, et kalme südamikala on rüüstajad kaevamistel koppa kasutades täies ulatuses segamini pööratud ja mündid ning pronksist ehteleiud pinnasest metallidetektori abil välja korjanud. Osa pinnast olid rüüstajad ära vedanud, et seda mujal segamatult läbi otsida.

Keskaegse kabeli ase oli täiesti hävitatud. Hoone ehitusviisist andsid märku vaid vundamendikive sidunud lubimördi tükid ja põlenud aknaklaasi killud. Täiesti segamini paisatud oli ka väga arvukate põletusmatustega muinasaegne kalmesüdamik. Lõhkipõlenud kivid lubavad oletada Niklusmäel olnud kivikalmet, mille vanus jääb teadmata.

Pinnase sõelumisel ja metallidetektoritega täiendaval ülevaatamisel saadi mitmeid leide, mis polnud rüüstajaile huvi pakkunud või olid jäänud leidmata. Leitud müntide dateeringud ulatuvad 13. sajandist 18. sajandini. Tegemist on ilmselt nii ohvrirahade kui hauapanustega. Matuste juurest pärinevad arvukad rüüstajaile huvi mitte pakkunud raudesemed: kirstunaelad, pandlad, noad, õmblusnõelad ja vöörõngad ning nende katked. Leiti ka kaurikarpidest ja klaasist helmeid, merevaigust ja mäekristallist helmes ning pronksi ja tinaga kaunistatud villaseid rõivajäänuseid. Erilist tähelepanu väärib kopaga ümbertõstetud, kuid kompaktselt säilinud pinnasekogum, kus naisekolju jäänuste juures oli mitu peapaela, üks neist kaunistatud pronksspiraalidest mustriga. Haruldane leid, mis võeti üles monoliidina, pärineb 14.-15. sajandist, puhastati välja Tartu Ülikooli arheoloogialaboris (Riina Rammo).

Suurte puude juurte tõttu lõhkumata jäänud alale tehtud 8 m2 suurusest proovikaevandist leiti kokku 14 luustiku jäänused. Matuste juurest leiti nuge, rauast nõelu, sõlgi ja 15. sajandi münte.

Rubriigid: Kaevamised, Uudised | Kommentaarid välja lülitatud

Kuigatsi linnamägi 2012

Kuigatsi linnamäele (Sangaste kihelkond) tehti 2012. a kaevamistel (ETF grant 8510) kolm kaevandit: üks mäe kõrgema platoo keskossa (4 m2), teine kõrgema platoo servale (10 m2) ja kolmas (3 m2) alumisele platoole. Töid juhendas magistrant Allar Haav.  Mäelael oli kultuurkiht 15-25 cm paksune, kuid ulatus lohkudes ja sissekaevetes kuni 85 cm-ni. Mäeplatoo servakaevandist ilmnes, et tasase mäeplatoo suurendamiseks on nõlva ülaosa väheseid savinõukilde sisaldava pinnasega täidetud, kuid loodetud kaitseehitiste jälgi kaevamistel ei avastatud. Leiti käsitsi tehtud savinõude kilde, üks kedranõukild ja klaashelmes. Alumise platoo kaevandis koosnes ligi 40 cm paksuse kultuurkihi ülaosa künniga madalamel kandunud erosioonipinnasest. Savinõukildude põhjal otsustades võiks linnus olla rajatud rooma rauaaja ja rahvasterändamisaja piirimaadel, I aastatuhande keskpaiku. Haruldaseks leiuks oli kaevandi põhjast leitud pronksisulatustiigel, mis näitab, et linnamäel on tegeletud metallivalamisega.

Rubriigid: Kaevamised | Kommentaarid välja lülitatud

Kureküla linnamägi 2012

Kureküla linnamäe  (Räpina kihelkond) kaevamisi (ETF grant 8510) juhendas magistrant Tuuli Kurisoo. Kahest proovikaevandist kulges üks (10 m2) risti kitsa ja pikliku mäeseljaga, hõlmates ka seljaku alumise lõunapoolse platoo. Kultuurkiht mäel praktiliselt puudub. Kaevamistel leiti 8 käsitsi tehtud savinõukildu ja mäelael olev postiauk. Künkanõlva ülaossa sisse kaevatud alumiselt platoolt avastati kolmnurkselt kitseneva põhjaga täitunud ja ligi meetri sügavune kraav, mis hõlmab enamiku alumise platoo pinnast. Teine väike kaevand mäelael  (2 m2) ei andnud täiendavaid leide.

Rubriigid: Kaevamised | Kommentaarid välja lülitatud

Karksi ordulinnus 2012

Briti, Poola, Eesti ja Läti uurijaid siduva rahvusvahelise projekti „Ristisõdade ökoloogia“ (juhtpartner Readingi Ülikool Inglismaal) raames jätkas Tartu Ülikooli arheoloogiakabinet mullu alanud kaevamisi Karksi ordulinnusel. Projekti eesmärgiks on välja selgitada, millised muutused keskkonnas, kultuurmaastikes, taimestikus, loomapidamises tõid endaga keskaegsetel Saksa ordu aladel kaasa vallutus ja ristisõjad. Pealinnusel mullu avatud kaevandist (20 m2) saadi teavet linnuse algusaegade kohta. Ilmnes, et pealinnusega künkal on algselt olnud allikatoiteline looduslik veesilm, mida pärast mäe linnusekohaks väljavalimist on täidetud esmalt maharaiutud noorte puude, okste ja saviga, hiljem linnusest pärit prahi ja olmejäätmetega. Vette loobitud täites olid säilinud noorte kaskede tüved, rohi, kasetoht, pähklikoored, laastud ja rohelised kuuseoksad. Pühkmetest koosnev, nähtavasti 13. sajandi keskpaigast ja teisest poolest pärinev must ja märg olmejäätmete kiht sisaldas rohkesti naharibasid, puust vitsiknõude tükke ja kaks kasetohust vaka põhja. Leiti väga palju kala-, looma- ja linnuluid. Luude ja mullaproovide edasine analüüs näitab, mida linnuses söödi ja milliste taimede õietolmu pinnases leidub. Kaevamised näitasid, et enne ordulinnuse rajamist ei ole Karksi lossimägedes eestlaste muinaslinnust olnud.

Rubriigid: Kaevamised, Uudised | Kommentaarid välja lülitatud

Härmä külakalme 2012

Setomaal, Obinitsa lähistel Härmä külas toimusid väiksemad uurimistööd külaelanike algatusel rajatava tsässona – õigeusu külakabeli asukohas (Mihkli tsässon pühitseti sisse 22. oktoobril). Kaevamised toimusid kaitsealusel kesk- ja varauusaegsel külakalmel, kus pärimuse kohaselt on varem olnud püha Tooma tsässon. Pärast viimase hävitamist – külapühamu  pannud põlema Taeluva kiriku papp, et rahvas ei käiks tsässonas, vaid tuleks kirikusse – hakati ande viima mäel kasvanud ohvrikadaka – Tooma kadaka juurde. Tsässona alal ja ümbruses kaevati niivõrd, kuivõrd vaja ristpalkhoonele tasase aluspinna saamiseks. Ilmnes, et pinnase ülaosa on metallidetektori abil metall-leidudest tühjaks korjatud. Sügavamalt leiti  üksikuid münte; matmissügavuseni kaevand ei ulatunud.  Harvad põlenud luukillud näitavad, et Härmä kalmel leidub ka maa-aluseid põletusmatuseid. Leitud mündid on pärit peamiselt 17. ja 19. sajandist. Valdavalt on tegemist Riias vermitud Rootsi killingite ja Vene vaskkopikatega.

Rubriigid: Kaevamised, Uudised | Kommentaarid välja lülitatud