Arheoloogia Tartu Ülikoolis

Aastatel 1937 ja 1938 toimusid Setomaal Inimese Muuseumi arheoloogilised ja etnoloogilised välitööd, mida tegid kaks vene emigranti – idee algataja kirjanik Leonid Zurov ning Tartus elanud ja õppinud Boris Vilde. Nende tööde tulemusi kajastab äsjailmunud raamat “Inimese Muuseumi ekspeditsioonid Eestisse. Boris Vilde Leonid Zurov Setomaal (1937-1938)”.

Raamatus ja selle veebipõhistes lisades avaldatakse kõik Prantsusmaal ekspeditsioonidest säilinud allikmaterjalid, mis kajastavad nii setode kui ka Petserimaa venelaste kultuuri 1930. aastate lõpul. Erilist märkimist väärivad kaks Zurovi aruannet – ülevaade Setomaal tehtud välitöödest ja nende taustast ning Setomaa looduslikest pühapaikadest.

Ekspeditsioonimaterjalidele lisanduvad 35 saateartiklit Eesti, Venemaa ja Prantsusmaa teadlastelt Setomaa arheoloogia, etnoloogia, rahvausundi, keele ja kohanimede, samuti välitööde tagamaade kohta. Raamat, millest on samasisulised versioonid ka vene ja prantsuse keeles, on valminud Inimese Muuseumi, Tartu Ülikooli, Venemaa etnograafiamuuseumi ja Seto Instituudi koostöös. Eri maade uurijate kohati erinevad, kuid üksteist täiendavad lähenemised aitavad paigutada Leonid Zurovi ja
Boris Vilde kogutud materjalid tänapäevasesse laiemasse teaduslikku konteksti.

Raamatu esitlused toimuvad:
9. veebruaril kl 16-18 Obinitsa muuseumis
15. veebruaril kl 16.15 – Tartus Jakobi 2, II korrus, arheoloogia osakonna fuajees
17. veebruaril Tallinnas, Vabaõhumuuseumis (Rocca al Mare tee 12) seto talus kl 12, maaselitsa tähistamise raames

Tartu ülikooli arheoloogia professor Valter Lang esitles oma 60. sünnipäeval ülikooli kunstimuuseumis monograafiat «Läänemeresoome tulemised».

«Läänemeresoome tulemised» on haarav sissevaade eesti rahva ja teiste läänemeresoome rahvaste kujunemisloo senisesse uurimisse ning uutesse teooriatesse. Kui varem oletati, et esimesed läänemeresoomlased jõudsid Läänemere randadele viis tuhat aastat tagasi või isegi juba esimese maahõive käigus üksteist tuhat aastat tagasi, siis millal tegelikult tuldi? Kuidas erinevate teadusalade sümbioosis saab seesuguseid tulemisi üldse kindlaks teha? Milles need väljenduvad? Kuidas on mõjutanud meie ettekujutusi etnogeneesist uued avastused vana DNA uurimises, ajaloolises keeleteaduses, arheoloogias? Ja kuidas nende uute teadmiste valguses tuleks mõista algläänemeresoome kultuuri ja keele väljakujunemist, arengut ning hilisemat hargnemist eraldi läänemeresoome rahvasteks, kultuurideks ja keelteks?

Kõik huvilised on oodatud kuulama Dr. Nicola Aravecchia (USA) ettekannet Egiptuse varakristlikest kultusekohtadest.

Ettekanne toimub neljapäeval, 21. septembril 2017 algusega kell 18.15 Tartus Jakobi 2-213.

Life and Death in Egypt’s Western Desert during Late Antiquity: Archaeological Data from Dakhla Oasis

This lecture will illustrate the results of the archaeological work carried out at two sites in the Dakhla Oasis of Upper Egypt, i.e., the Greco-Roman city of Amheida/Trimithis and the rural settlement of ʿAin el-Gedida. Particular emphasis will be on the archaeological evidence for the existence of Christian places of cult at both sites since the early fourth century CE, when Christianity was officially sanctioned as an accepted religion of the Roman Empire. The oases of Egypt’s Western Desert proved to be very fertile grounds for the development of Christianity and the early adoption of artistic and architectural forms that are traditionally associated with Christian cult. The lecture will consider the contribution that the evidence from Amheida and ʿAin el-Gedida offers on the Christianization of Egypt, including its most remote desert settlements, during Late Antiquity.

Nicola Aravecchia is affiliated with New York University and will join Washington University in St. Louis in January 2018. He holds a Ph.D. in Art History and an M.A. in Ancient and Medieval Art & Archaeology, both from the University of Minnesota. Nicola’s research interests encompass the art and archaeology of Graeco-Roman and Late Antique Egypt. His current work focuses on the origins and development of Early Christian architecture in rural Egypt, particularly in the Dakhla Oasis of Upper Egypt. Nicola is the field director of the excavations at ʿAin el-Gedida, a fourth-century settlement in Dakhla, and the deputy field director at Amheida, a Graeco-Roman city located in the same oasis.

13. juunil 2017 valiti Tartu ülikooli arheoloogia professor akadeemik Valter Lang Soome Teaduste Akadeemia välisliikmeks. Akadeemia liikmestaatusega tunnustatakse professori teaduslikke saavutusi.

1908. aastal asutatud Soome Teaduste Akadeemial on praegu ligi 180 välisliiget kõikjalt üle maailma. Nende hulgas on aga ainult kolm eestlast: Jüri Allik (TÜ), Mart Saarma (Helsingi ülikool) ja Valter Lang. Lang on ühtlasi ainus arheoloog selles nimistus.

„See on kahtlemata väga suur tunnustus mitte ainult mulle, vaid kogu Tartu ülikooli arheoloogia osakonnale, kelle viimaste aastakümnete suurepäraseid saavutusi meie mineviku uurimisel on märgatud kaugemalgi piiri taga,“ kommenteerib Lang saadud tunnustust.

Info pärineb TÜ uudiste rubriigist: https://www.ut.ee/et/uudised/tu-arheoloogia-professor-valter-lang-valiti-soome-teaduste-akadeemia-valisliikmeks

Palju õnne meile kõigile ja hurraa Valterile!

FOTO Professor Valter Lang / Foto: wikimedia.org