Arheoloogia Tartu Ülikoolis

31. mail ja 1. juunil 2018 toimuvad Tartus, Jakobi 2-213 arheoloogia kevadpäevad.

Arheoloogiapäevade kavaga tutvu siin: arheoloogia kevadpäevad 2018

Kõik huvilised on oodatud kuulama!

Aastatel 1937 ja 1938 toimusid Setomaal Inimese Muuseumi arheoloogilised ja etnoloogilised välitööd, mida tegid kaks vene emigranti – idee algataja kirjanik Leonid Zurov ning Tartus elanud ja õppinud Boris Vilde. Nende tööde tulemusi kajastab äsjailmunud raamat “Inimese Muuseumi ekspeditsioonid Eestisse. Boris Vilde Leonid Zurov Setomaal (1937-1938)”.

Raamatus ja selle veebipõhistes lisades avaldatakse kõik Prantsusmaal ekspeditsioonidest säilinud allikmaterjalid, mis kajastavad nii setode kui ka Petserimaa venelaste kultuuri 1930. aastate lõpul. Erilist märkimist väärivad kaks Zurovi aruannet – ülevaade Setomaal tehtud välitöödest ja nende taustast ning Setomaa looduslikest pühapaikadest.

Ekspeditsioonimaterjalidele lisanduvad 35 saateartiklit Eesti, Venemaa ja Prantsusmaa teadlastelt Setomaa arheoloogia, etnoloogia, rahvausundi, keele ja kohanimede, samuti välitööde tagamaade kohta. Raamat, millest on samasisulised versioonid ka vene ja prantsuse keeles, on valminud Inimese Muuseumi, Tartu Ülikooli, Venemaa etnograafiamuuseumi ja Seto Instituudi koostöös. Eri maade uurijate kohati erinevad, kuid üksteist täiendavad lähenemised aitavad paigutada Leonid Zurovi ja
Boris Vilde kogutud materjalid tänapäevasesse laiemasse teaduslikku konteksti.

Raamatu esitlused toimuvad:
9. veebruaril kl 16-18 Obinitsa muuseumis
15. veebruaril kl 16.15 – Tartus Jakobi 2, II korrus, arheoloogia osakonna fuajees
17. veebruaril Tallinnas, Vabaõhumuuseumis (Rocca al Mare tee 12) seto talus kl 12, maaselitsa tähistamise raames

Tartu ülikooli arheoloogia professor Valter Lang esitles oma 60. sünnipäeval ülikooli kunstimuuseumis monograafiat «Läänemeresoome tulemised».

«Läänemeresoome tulemised» on haarav sissevaade eesti rahva ja teiste läänemeresoome rahvaste kujunemisloo senisesse uurimisse ning uutesse teooriatesse. Kui varem oletati, et esimesed läänemeresoomlased jõudsid Läänemere randadele viis tuhat aastat tagasi või isegi juba esimese maahõive käigus üksteist tuhat aastat tagasi, siis millal tegelikult tuldi? Kuidas erinevate teadusalade sümbioosis saab seesuguseid tulemisi üldse kindlaks teha? Milles need väljenduvad? Kuidas on mõjutanud meie ettekujutusi etnogeneesist uued avastused vana DNA uurimises, ajaloolises keeleteaduses, arheoloogias? Ja kuidas nende uute teadmiste valguses tuleks mõista algläänemeresoome kultuuri ja keele väljakujunemist, arengut ning hilisemat hargnemist eraldi läänemeresoome rahvasteks, kultuurideks ja keelteks?